Monday, June 28, 2010

Nonii, elu on kiire kiire:), aga ma võtan ennast nüüd kokku ja teen väikese ülevaate, miskuskes.
Et siis nädalavahetusest, mis algas reedel teadmisega, et täna on küll eesti poiste vaba päev. Tegime trenni ära, sättisime ennast korda ja poiste juurde, et enne pidu teeme väikese pokkeri ja siis pliksidega pittu. Pokker jäi ära ja pliksidega kaasa tulid ka poisid. Tantsisin seekord suht omaette, Mairu oli selga pannud vale kleidi, tänu millele jalgadetöö jäi väga nigelaks. Ja kuna ta oli otsustanud, et reedel ei joo, siis oligi rahulikult. Nagu kohtunik seisis nurgas ja vaatas kuidas teised tantsivad. Aga sellega pidu veel ei lõppenud, läksime koju, tegime vahukoore ja poiste juurde. Nimelt oli ühel meie omal sünnipäev. Kargasime kõik tuppa, laulsime Numpiku (sellise nimega poiss:)ülesse, aga ta väga ei tahtnud ärgata. Hommikul selgus, et lahja rõõmu põhjus oli vahukoore mittearmastus. Meie ei lasknud sellest ennast häirida ja lõikasime ise koogi lahti ja kuna meid oli päris palju, siis sõime selle ära. Jätsime hommikuks ühe tüki, aga selle sai lõpuks ikkagi Ranner. Ma ei suutnud vaadata, kuidas sünnipäevalaps oma enese sünna maha magab. Võtsin kasutusele häirivad abinõud: hüppamine voodil, küsimuste esitamine, hüppamine kõhul, aga ei midagi. Kuna sünnipäevalapsel oli seljale tätoveeritud äblik, sain sellest innustust ja tõin markeri. Natukese aja pärast oli seal veel jänes ja muud loomad, varsti oligi meil Numpsi voodis maalilaager, kõik kes tahtsid said kätt proovida. Kokku tuli meeletu kunstiteos, aga ka see ei pannud teda ärkama. Siis me läksime Mairuga koju ära, aga oi kui rahul iseeendaga:).
Hommikul käisime koka abilisteks ja hakkisime salati materiali ära. Õhtuks oli siis suurem pidu planeeritud. Kui sünnipäevale jõudsime , siis polnud seal veel kedagi:), katsime laua ja kutsuime sünnipäevalapse sööma. Pidu algas....
Varsti oli rahvas kohal ja tuju tõusis meeletu kiirusega. Kuna Numpsi mõtlematu õde saatis talle näomaalinguteks värvid, siis kasutasime juhutst, et proovida eelmisel õhtul õpitut. Kokku tuli pesuehtne eesti tõugu klaabu. Nalja sai palju, oioi kui lõbus oli! Pidu lõppes nagu ikka meeletu tantsuga.
Hommikul jätkasime samast kohas , kus laupäeval jõud rauges. Ja nii õhtuni välja, pühapäev oli siis täielik remondikas:).
Esmaspäev ja teisipäev käisime nüüd siis tööl. See nädal rohkem tööd pole, eks tuleb leppida ja kuskilt juurde otsida. AGA hommikud on siin ikka talvised, kõik käivad ringi nagu kabujussid. Asi kindlasti ka varajasest ärkamisest, aga värin läheb alles 11 paiku, kui päike soojaks läheb.
Täna õhtul on kinoõhtu, läheme Toowoombasse.
Elu on meil jätkuvalt rõõmus. Sellest sai Kaitsu ka teada laupäeva õhtul;). Ole siis ikka kallis!!!

Wednesday, June 23, 2010

Isegi siin sajab jaanipäeval:), nii kodune tunne!
Eile oligi jaan, käisime eesti poiste juures jaanitulel, pakuti liha ja salatit, tehti lõket ja õpetasin kriimudele polkat. Väga vahva pidu oli! Tegin oma haige jalaga esimesed tantsud, sain hakkama küll:). Tuttu tulin peaaegu viis, õnneks tööd tänaseks ei olnud. Teised pidid täna tööle minema, üldse ie kadesta;). Grillmeister Marguss oli ikka sama tubli, kui vanasti, nii hea liha oli. Juba hommikust alates ootasin ,et millal ometi , millal?! Tasus oodata:)
Muidu läheb meil endiselt jube kenati. Oleme nüüd kokku neli päeva tööl käinud. Üks 6 tunnine, kaks 9,5 tunnist, mis oli ikka jube ränk ja eile 5 tunnine. Muidu korjanud kive, eile lõikusime kartulitelt rohelisi kohti välja. Mina muidugi suutsin jälle kätte lõigata. Pihk oli verd täis, sellepeale tahtis Mairu kohe pikali visata. Nüüd siis tean, et verd pole mõtet talle mainida ega näidata:).Haav pole nii hull, kui alguses tundus, plaastri sain peale ja töö jätkus. Siiani on näpud kanged. Need kartulid läksid krõpsude valmistamiseks.
Mis siis veel, ega polegi suurt midag juhtunud, töö ja trenn ja väike pidu:). Enne seiklemist on vaja raha teenida, kasutan juba reservi, aga üldse ei nurise, tasub ära.
Aga elust siin. Kõik asjad on poes hästi suurtes mõõtudes. Mahlad 2,4 l , sai sama suur, kui Eesti kaks saia, piim 2 l, mis säilib u kuu ja nii edasi. Inimesed on ka suured, nii palju ülekaalulisi, aga neile pidi süüa meeldima:). Enne siia tulekut lugesin ,et inimesed on hästi sõbralikud. Mulle tundub ,et ainult vanad inimesed.Nad on küll nii nunnud, naeratavad alati, kui vastu tulevad.
Ilm. Päeval on enamvähem, kahtlustan et soojem, kui Eestis, aga tuul on külm. Kuid hommikul tööle minna on jube, nii külm ja nii pime. Pikkadel päevadel töölt tulles on päike juba loojunud, kiirelt läheb pimedaks, nagu meil talvel.
Sellega siis sai see töönädal kokku võetud, nüüd tuleb ainult pidune nädalavahetus ja hoopis uued lood;).

Saturday, June 19, 2010

Ola!
Täna on pühapäev ja me ärkasime uues kodus. Eile me kolisime prussakapesast ära, nüüd on meil uus kodu, kus seina peal on koristamisgraafik:D Poisid ütlesid, et me saime nüüd endale ka uue ema, Tomo. Kodu on meil nüüd korralik, aadessiks Allan st. Eile oli meil kohe ka väike pidu, aga me olime nii külalislahked,et enne kella 23 panime jooksu. Siiin on vaja enne 11 peole jõuda, muidu ei lastagi. Võtsime siis Signe kaasa ja tuld, aga ööklubi ukse juures selgus, et see asutus on kinnni:). Läksime siis hoopiski baari. Tants trall ja... väänasin jala välja. P.... sain kukil koju.

Aga eelnevast. Käisin Margussiga Brisbaneis. Margusss viis mu tuulutama, et ma Gattonist kohe isu täis ei saaks:). Aga mulle meeldis, elu käis, poed olid lahti, vaade oli ilus. Käisme vaaterattal, kunstrannal, ostutänaval (kirev seltskond) . See on see koht kuhu tagasi minna. Aga meil oli kiire, sest pidime 23 tagasi olema.
Tagasi jõudes panin kiirelt riidesse ja Mairuga peole. Pidu oli meeletu, tants oli kohe mitu tundi jutti. Saime tuttavaks mingite kohalikega, kes meile ka ühe tööandja nr andis. Lubasid meie eest ka kosta. Lootust on:). Aga pidu oli puhta trenni eest!!!
Täna on ilus ilm, eks paistab, mis sellest elust saab. Krt krt krt!!!

Thursday, June 17, 2010

Tere jälle! Rahuldan nüüd teie uudishimu, et mis siis ikkagi meil vahepeal juhtunud on:)
Tegelt polegi suurt midagi, ikka elame Gattonis, ikka magame samades voodites:) ja ikka oleme öösel ülval, kui pole joonud. Otsustasimegi, et kaine peaga me enam magama ie lähe:D, see on mõtetu raiskamine, und lihtsalt pole.
Mõtleme siis, mis vahepeal juhtunud on.
Teisipäeval käisime kinos, kõik.
Kolmapäeval ärkasime 5.10 ja ootasime Kingslyt,aga ta ei tulnud ja kui ma helistasin, siis selgus tema eilse õhtu helistamise põhjus, olime ärganud niisama. Päev otsa oli selline tunne, nagu oleks ilge käkiga hakkama saanud, aga õnneks helistas ta õhtul uuesti ja ütles ,et ikka saame tööle.
Neljapäev me ärasime jälle 5.10 ja läksimegi oma esimesele tööle.Korjasime kombaini peal kartulitest kive välja. Kokku saime 6 tundi töötada ja selle eest saame kätte 90 dollarit, et siis ühe nädala rent on makstud:). Järgmine nädal on lootust ,et saame terve nädal töötada. Raha oleks siin vaja küll:).
Aga tööst, see pole üldse nii hull, kui arvama peaks.Aga selg oli küll jube kange. Eelmine päev tegime veel poistega trenni (ekstra tegin alaseljale harjutusi), nüüd pole enam vaja, kui tööle saame:).
Seda kõike ma kirjutan hommikul, peale seda, kui olime tähistanud esimest tööpäeva. Hommikul on tunne ,et krt enam ei joo:), aga eks paistab mis see reede toob:P.

Sunday, June 13, 2010

Esmaspäev, kell 11.54 ja on uni. Terve nv on läinud pidutsedes, tervis on vastu pidanud, keele suhu saanud:), julgust juurde võetud ja küll see tuleb.
Reedel käisime siis peol, kohalikus öölokaalis. Me vallutasime selle:)!!! Meie hoogne tants osadele naistele väga ei meeldinud, aga see meid ei heidutanud. Pilet maksis 5 dollarit, rumm koolaga 7, aga see rumm oli jubeda maitsega.
Enne minekut istusime poiste juures ja ka need kõige tagasihoidlikumad olid lõpuks juba väga lõvid. Nii lõvid, et ei lastud isegi pittu:). Pidu lõppes siis, kui tantsupõrandale jäid ainult eestlased.
Hommikul mairu arutles, et huvitav, kas meid järgmine kord teatakse. Minu tagasihoidlik arvamus on et ikka! Nii sai siis meie eelmise nv trall alles hoo sisse.
Laupäev. Hommikul käisime poistega ühes teises linnas, mille nime ma hetkel ei mäleta. Poisid käisid jälle shopingul , meie jõlkusime niisama. Tagasi tulles otsustasime ,et võtame mõned siidrid ja nii ta jälle käest ära läkski. Olime poiste juures ja mairu tegi oma tööd. Nüüd Marguss on karvutu! No mitte üleni muidugi:). Kuna poisid pidid hommikul tööle minema, siis me jäime sinna jaurama Yo ja Stephniga. Keelebarjääri enam ei olnud, tegime tantsu ja jõime kõike mis vel oli. Hommikul oli üllatavalt hea olla, millepeale me jõime ära oma pooliku veini, käisime ülemise eesti poisi juures külas, tegime süüa ja siis läksime teise majja. Vaatasime üle oma eilsed joonistused, meenutasime tehtut ja mängisime Wiid. Kell 23 tulin koju ära. Mairu oli seda teinud u tund varem. Siis istusime Mairuga ja rääkisime veel 4 tundi juttu:).
Täna helistame siis vahendajatele, et äkki ikka saab mingit tööd. Ja õhtul on siis poiste juures treeningute esimene osa. Varsti jooksevad meil siin kõik prinkide pepudega ringi!!!
Mina olen rahul, sellist chilli ma ju taga otsima tulingi:)

Thursday, June 10, 2010

Reede
Kell on 12.38, jätkuvalt voodis. otsustasime ,et täna ei tee midagi:). Öö on jälle vahele jäänud,sest und ikka ei ole.
Aga eelnevatest päevadest. Üleeile tegime endale siis tel kaardid. Sellega oli ka jube jama, aga võime enda üle uhked olla, saime hakkama. Pidime tel teel mingi tädiga rääkima (Mina oma "soravas" inglise keeles:)), aga lõpuks saime üksteisest aru ja tel töötab! Siis püüdsime kõneaega peale laadida, see ei õnnestunud, õhtul läksime poiste juurde ja ka nemad ei saanud. Tekkis juba tunne, et millega me jälle mööda oleme pannud. Eile siis läksime poodi tagasi ja selgus, et eelmine müüa oli meile vale pileti välja printinud, õnneks saime ära vahetada. Nüüd me siis saame helistada!!!
Eile saatsime vahendajatele sõnumeid, keegi ei vastanud:). Täna peaks neile helistama hakkama, aga kohe üldse ie viitsi, raha veel on:D. Aga eks paistab, mis päev toob.
Eile õhtul käisime Toowoombas (hellitavalt Tuvumpsis) shoppingul. Marguss võitis, mina sain viimase koha:). Minu kaine mõistus takistas, otsustasin, et enne pean palga saama, siis võin kulutama hakata. Aga väikese kleidikese ma siiski endale ostsin.... ilus... tiibuline... :).
Õhtu viimase osa veetsime üleval eestalaste juures, juues teed jäägriga. Õues oli eile jube külm, tegime ennetust, et mitte haigeks jääda:). Ja kui magama minemise aeg kätte jõudis, siis und enam ei tulnud. Magama jäin vist u 5 ajal. Täna ärgates oli selline raske väsinud tunne, aga no lohutab see, et õhtul saab ju pidu:)
Olge tublid;)

Tuesday, June 8, 2010

Kolmapäev
Kell on 11.34. Täna öösel olin u kella 3-ni üleval, enne seda ei tulnud isegi und. Aga uni, mis hiljem oli oli päris kosutav.
Eilsest päevast. Päeval me ei teinudki suurt midagi, hommikul käisime väheke päevitamas, aga kuna sipelgaid oli liiga palju, siis loobusime kiirelt. Mairu värvis mu ripsmeid, jälle midagi uut:). See ilumaailm on meeletu, eile sain nt. teada, et silmad ei olegi nägu:).
Siis otsustasime, et hakkame korralikuks ja läksime jooksma. Pärast pidime minema kuttidega kinno:), aga tegelt me üldse ie viitsinud. Aga kuna nad olid selle juba plaani võtnud, siis läksime ikkagi nendega mäe otsas asuvasse linna Toowoombasse. Meie "giid" ütles, et see pidi olema sisemaa suuruselt teine linn. Majad olid seal maks 3 korruselised. Sinna pidi Marguss meid viima N shoppama, siis on poed kauem lahti. Selles linnas pidi olema ka kõige odavam alko pood. Ostsime ka meie sealt oma esimesed 4 liitrit veini, mille me kohe ka ära proovisime. Kõlbas küll ja hommikul polnudki väga viga olla. Ma suutsin isegi pool tundi jooksu teha.
Aga eile saime endale uued madratsid, nüüd on meil nagu baldahiinvoodid. Enne istumist peab kikivarvule minema, et ulataks tagumikuga vooodile. Nende madratsitega sai ka nalja. Mairu hõljus toas ringi oma kombineega, kui koputati, arvasime et poisid tahavad jälle teada, kaua meil sättimisega läheb. Mairu avas huljalt ukse, aga seal oli hoopis majaperemees Dave. Nii kiirelt kui see uks lahti tuli, läks see ka kinni. Meil oli muidugi jube naljaks ja ega peremeeski selle vaatepildi üle kurta ei saanud. Pärast Margussilt kuulsin, et Dave oli naernud ,et krdi plikad, ajavad ihu imelikuks:).
Tänane plaan on lõpuks ära osta tel kaart. Netis tegin hommikul ära tax file numbri, nüüd ongi vaja ainult veel tööd. Seda hakkame ka varsti otsima, sest sinna farmi, kui teised eestlased on , sinna me ei saa.
Aga ega rohkem meil eile ei juhtunudki, rahulik päev oli;)

Monday, June 7, 2010

Gatton
no nii, jälle on kell 2.30 ja oleme Mairuga üleval, uni läks jälle ära. Käisin tegin köögis süüa, sest t kõht jälle korises. Tagurpidi olles vist läheb kõht kiiremini tühjaks:) Täna öösel me siidrit ei joo, eile see ie aidanud!
Elame nüüd siis vahvas majas, meil on palju prussakaid ja ämblikke. Ämblikud on normaalsemad, need ei torma mööda tuba ringi, aga prussakad on väga väledad. Enne kui midagi julged kätte võtta(nt. rätiku), peab seda hirmutama, siis annad väheke aega, et need rõvedikud jalga laseksid ja siis see ongi jälle kasutuskõlblik. Kahtlustame ,et varsti tapame neid juba näpuga, inimene harjub ju:).
Eilsest päevast. Käisime pangas ja avasime arve, nüüd oleme valmis tööle minema. See kõige vajalikum nr, kuhu palgaraha kanda, on nüüd olemas. Ranner rääkis farmis bossiga ka, et kas tööd on, pidi mõtlema. Kuna raha veel on, siis võib korralikult läbi mõelda ja alles siis meid tööle võtta. Kiiret pole! Õhtul käisime eestlastel külas kaarte mängimas (pokkerit). Jäin teiseks, see oli olnud hea saavutus. Võitsin oma dollari tagasi, seegi midagi.
Gattonist:koht, mis pole mitte peopealinn vaid peopeal linn. Siin pidi olema isegi kolm peopidamise kohta:). Enne 23 peab minema peole, pärast enam ei saa. Selle tesitme ära vist reedel.
Koolilapsed on siin jube koledate riietega, nagu Austraalia sportlaste vormgi kuskil võistlustel. Kooli spordiväljakul on nt 3 tenniseväljakut. Muud meie koduteelt ei paista.
Olgu, eks me proovime nüüd siis uuesti magama jääda. Head ööd!

Sunday, June 6, 2010

Austraalia
Jõudsime kohale, täitsime ära mingid paberid ja siis passikontrolli. Tollitöötaja teatas, et ta on Tallinnas käinud ja siis küsis ,et miks meil medalid kaelas on. Seletasime ka selle looo talle ära. Siis valgustati läbi meie pagas, küsiti ,et kas süüa on, vastasin ,et jah šokolaadi, ta küsis ,et kas ma olen selles päris kindel, et ainult see, olin. Aga Mairu sama küsimuse peale teatas, et ta ei mäleta, siis sai tollionu vaadata , mis Mairul kotis on. Uudishimu põhjuseks olid need kommid, mis lennukikutt oli kaasa andnud :).
Ja siis me lähemegi, Marguss tuleb meile vastu, peaaegu otse peolt. Jõuame nende juurde varahommikul, aga enamus on üleval, pidu oli pikk olnud :). Kell 9 otsustatakse ,et kaua on kuival oldud küll ja nii ta läheb. Alustame rahulikult veiniga, siis tulevad juba muud joogid ja siis lõpetuseks on vanakas piimaga. Pidu on võimas, pidu kestab u 15 tundi:). Hommikul lähevad teised tööle, meie jääme magama. Päeval kui teised töölt tulevad käime ära poes, sest kõht on kole tühi, võtame ka mõned siidrid. Õhtul kolime oma koju. meil on tuba nagu kainer: kiviseinad, kaks kõva voodit ja kummut. Aga me ei kurda, siit saavad asjad ainult paremaks minna:)
U kell 11 läheme magama, kell 1.22 on uni läinud, selgub ,et ka Mairul. Väheke veel püüan magada, aga seda mida pole on uni. Otsustame ,et ok, teeme ühed siidrid, et äkki siis tuleb tagasi. Nüüd ma siin siis kirjutangi.
aa ja Mairu palus edasi öelda, et kõik on ok :)

Saturday, June 5, 2010

02.06.2010. ja ongi minek!

Püüan siis kirja panna kohe reisi algusest peale. Õnneks vahepeal kirjutasin üles, mida tegime.

Tallinn-Pärnu-Riia-London

Enne Riiga sõitmist läksime läbi ka Lady Birdi juurest. Kallistasin enne minekut veel rooliratast, saime Ema Küllilt ja kaptenilt rinda medalid teenete eest ja siis hakkasimegi Riia poole sõitma. Kõik läks kenasti, tutvusime mõningaste Riia sildadega, aga jõudsime siiski õigeaegselt kohale. Check-ini tehes selgus ,et mu pagas kaalub siiski rohkem, kui 15 kg. Kõigi rõõmuks näitasin ka teistele, mida kõike ma kaasa olin tarinud. Tegin korrektuurid ja selga panin suurt ruumi võtvad dressid, et seljakotti saaks mahutada palju kaaluvad jalanõud. Õnneks oli vähemalt mugav vahetus, aga Mairuga komplekti me nagu ei kuuluks üldse. Üks on nagu hip-hop kunn ja teine tõeline prouaJ, aga see pole meid veel seganud.

Tegime saatma tulnutele veel viimased kallid ja siis me läskimegi. Kahekesi laia maailmaJ

Ja siis lennukit ootama. Leiame üles värava kust peaks lend minema, istume ja jokutame, et mis me sinna järjekorda ikka läheme. Kui kell saab juba 22.07, tõusen püsti ja lähen vaatan, et mis jama on. Selle värava peale kust me loodame läbi saada, on kirjutatud Odessa. Värin käib seest läbi ja torman oma piletiga teise leti taga oleva onu juurde. Ta vaatab mind etteheitva pilguga ,et mine järjekorda. Järjekord on päris pikk, aga meie lennuk peaks minema 10 minuti pärast. Järjekorrast leiame veel ühe eestlase , kes ka Londonisse sõidab, sellega rahuneme maha. Lõpuks saame lennukisse, kus võime veel kohtigi valida. Sõit võib alata

Londoni saabume kell 23.10, väikese hilinemisega, aga ikkagi kohal. Teeme kohvikus kiire söögi, vaatame oma piletid üle ja siis … Istume rahulikult kottide otsas ja ootame bussi. Ja siis küsin Mairult ,et kus bussipiletid on? Maire vastab ,et mina ei tea, mina pole midagi võtnud. Juhuuu, teine ehmatus. Lähen kohvikusse nukra näoga tagasi ja räägin oma mure ära. Tädi leti tagant tõstab meie pileti üles ja küsib ,et kas see, uhh, ka selle elasime üleJ

Leiame kerge vaevata üles bussipeatuse ja siis Heathrowle. Jõuame kohale aga see on suht inimtühi koht. Mingid töölised juhatavad lifti, mis viib meid kuhugi mutiauku. Seal orienteerume siltide järgi, kui järsku meiega liitub üks kodutu naine, juhatab meid väga sõbralikult väga valesse kohta. Aga me ei anna alla, tuleme tuldud teed tagasi ja leiame rongi, mis meid õigesse terminali viib. Ainuke jama on, et see hakkab sõitma kell 5. Kaheks tunniks teeme endale laagripaiga keldri põrandale, väheke külm ja tuuline on, aga kannatame ära.

Londonis check-in jälle tehtud siirdume lennukile. Meie meeldivaks üllatuseks jagatakse seal igast kraami. Võtame muidugi vastu ja püüame leida nendele asjadele otstarvet. Kotikese seest leiame pruunid sokid, silmaklapid, kõrvatropid, hambaharja- ja pasta. Oleme oma kingi üle rõõmsad. Siis tuuakse kõrvaklapid, teeme endale selgeks kuidas telekas tööle läheb ja hakkame suure hurraaga filme vaatama, aga uni murrab maha. Ärgates on lennuk pime ja vaikne ja siis meie lemmik osa: söök. Süüa ja juua saame palju ja isegi mina söön peaaegu kõik ära.

Ja siis avastame, et jõuame kohale. Meie teada , aga peaks see juhtuma alles hommikul, aga pragu on ju õhtu. Uurime oma pileteid ja uurime infokanalit, aga vastust ei saa. Lepime teadmatusega ja jääme magama. Siis äratab Mairu mu üles ja arvab olevat välja mõelnud, kuidas me saame ka nüüd, õhtul, jõuda Bruneisse. Seal on aeg nii palju ees. Tundub loogiline, sest muu pole ju võimalik Aga siis selgub ,et ikkagi Dubai. Kohe käivad peast mõtted läbi, et krt, millest ma jälle olen valesti aru saanud. Me ei saa ju minna Dubaisse, seda oleks Londonis öeldud. Aga näed, ikkagi teeme peatuse, kõik lennukist välja, 20 min jalasirutuseks. Aga tegelikult sobib, sest tagumik on juba tooli kujuline. Leiame kiirelt poe, sildiga Dubai, teeme ära fotosüüdistused ja lennukisse tagasi. Ja alles siis sõit Bruneisse. Meie teenindav personal on muutunud, kui enne noormeees tegi meile nalja, küsides kõikide söökide eest pidevalt raha, siis nüüdne noormees püüam Mairuga vestlusse langeda, uurides, kust me tuleme ja miks me kuhugi läheme. Hommik lõppeb sellega ,et pakutavad kommid, mis üle jäävad pakib ta oksekotti ja annab MairuleJ. Nii nunnu!!!

Kuna meie kogemustepagasis on juba kolm maandumist siis oleme Mairuga ühel nõul, et see piloot maandub ikka palju paremini, kui Ryanairi oma. Ryanairiga me nagu oleks kõrgelt kukkunud, aga see läheb nii sujuvaltJ. Plusspunktid siis Royal Bruneile.

Bruneis kohal, kohe tuleb mingi tädi ja pakub meile külastust muuseumi. Me otsustame alustuseks magada. Selili ja jalad sirged, nii mõnus ikka. Magame , ärkame, magame ja nii kuni õhtuni väljaJ, ja niipalju siis seda Bruneid oligi.