Täna on reede, tööpäev on lõppenud ja aeg on nautida vabadust...juhuu.

Olen nüüd saanud palju kaebekirju, et ma nii harva siia midagi postitan, aga no midagi suurt ja uut pole ju juhtunud.

Aga räägin siis alustuseks sünnipäevast, mis paljudele suurt huvi pakub:). Nimelt algas see juba esmaspäeva õhtul, kui mu kallid majanaabrid must lahti tahtsid saada. Majaomanik tuli mulle järgi ja viis poiste majja rummile. No mis saab mul selle vastu olla. Kuna ma südaööks koju ei läinud, siis plikad tulid mind sinna otsima. OLi ilus tort ja säraküünlad, võttis silma märjaks:). Järgmisel päeval oli ka väike istumine meie pool, aga jõud rauges varakult, väheke šampust ja kooki selleks päevaks. Aga siiis.... tuli laupäev ja õige pidu. Hommikul käisime veel tööl, aga meil oli ettevalmistus meeskond kodus kokkamas. Töölt tulles sai väheke veel küpsetatud j siis poiste garaaži peole:)

Sünnipäevalaps (pildil) oli ennast tundmatuseni muutnud, sest keegi ei suutnud uskuda, et kas tõesti on see võimalik, et polegi dresse:), aga oli! Pidu algas nagu tavliseltt väga rahulikult, võttis vaikselt duure üles ja lõppes nagu ikka rajult-tantsu ja tralliga pühapäeva õhtul:). Peol olid 10+2 eestlast ja aasialased, mingiks ajaks laekusid ka meie töökaaslased itaallased ja üks Kanada noormees, aga nemad pidid kiirelt lahkuma. Igaljuhul pidu oli tore, mis läks edasi ka pühapäeval, ohtra söögi ja joogiga.

Sünnipäev oli väga meeldejääv, sest sain palju kõnesid ka Eestist, kes laulis, kes pidas minu pärast niisama pidu. Igati tore oli sellel aastal saada aasta vanemaks!!!

Aga nüüd tööjuttu kaa. Oleme lõpetanud harvendamise ja vaikeslt on hoogu üles võtmas tõeline korjamise hooaeg. Mairuga oleme korjanud nüüd paar päeva virsikuid ja nektariine. Täitsa hea töö on, füüsilisele vormile peaks hästi mõjuma. Otsustasin ,et enam ei ole mõtet tööle suurt sööki kaasa võtta, sest nagunii terve päeva õgime neid vilju. Päeva lõpuks on kõht viidud viimase piirini, aga no tuleb päästa neid üleküpseid:), muidu viskaks lihtsalt minema.

Aga täna selgus, et me teeme tööd liiga kiirelt. Saime töö valmis vist enne õiget aega, rohkem tööd polnud meile anda. Pidime koju minema, aga kuna Kontusel (veel üks eestlane)oli sünna ja Mairu tegi kooki, siis me veel istusime ja sõime jõime, tore tööpäev oli täna.

Muud me polegi teinud, sest me oleme koguaeg nüüd 6 päeva nädalas töötanud, või siis sünnipäeva tähistanud.

Aa sügelemine on ka vähemaks jäänud. Oleme välja selgitanud, et kogu kurjajuur on virsik. Need virsikud mulle ikka ei sobi, nagu oleks klaasvillaga koos. Pärast igalt poolt torgib ja sügeleb, mul tuleb kohe lööve kaa, aga rohtu ikka võtan ja küll asi paraneb.

No nii, eks siis kirjutan uuesti kui midagi uut on toimunud, seniks nägemist ja nautige (nagu meie);)

Teispäeva õhtu, tööl käidud, söök tehtud, uni kohe kohe tulemas.
Uudiseid on jälle kogunenud, niiet saab midagi kirja panna.
Üks kõige olulisem on see ,et saime nüüd uue töö. Oleme samas farmis , kus poisid. Meie ülesanne on harvendada puudelt vilju ja õisi. Kui neid on liiga palju siis tuleb need ära võtta ja oksale jätta max 4 vilja. Need on siis virsikud ja nektariinid. Oleme ennast nendest juba ogaraks söönud, aga jube maitsvad on. KUna ilmad on nüüd soojad, siis päeval ei suuda enam pika riidega olla, aga see tekitas mulle jama. Nüüd sain endale mingi allergi, mis näeb välja nii, et igalt poolt sügeleb, väikesed punased punnid. Kõige rohkem sügelevad kõrvad, jube jube, söön nüüd rohtu ja määrin kreemi, mis leevendab seda sügelust. Päeval olen jälle pikas riides ja praen, aga no pigem olgu palav, kui sügeleb.
Seal farmis olen saanud suureks sõbraks tehnikaga. Esimesel päeval pandi mind tööle koos Itaalia tüdrukuga. Põllult ära pidime tulema "muulaga", see on selline auto ja ATV vahepealne asi. Seal on pidur ja gaas ja käigukang, kus on siis vabakäik, edaspidi ja tagurpidi. Lihtne!!! Tüdruk aga ei julgenud sellega sõita, pakkusin kenasti ennast, sest mulle ju meeldivad kõik sellised asjad:). See oli minu esimene iseseisev autojuhi kogemus. Järgmine kord oli juba palju toredam, seal saab kihutada ka, aga keegi ei usalda mind miski pärast. Mairu kisab pidevalt kõrval, ma ütlen- täielik rõõmu tapja. Aga nüüd pole enam seda juhtimise asja käest ära andnud, iga päevaga tuleb paremini välja ja Mairu hakkab ka äkki rahunema:).
Aga farmis saame nüüd töötada küllaga. Oleme nüüd käinud nädalas 6 päeva. Pühapäev on meil vaba. Homme saame oma esimese korraliku palga, oleme elevil:D.
Aga seal farmis algab meie tööpäev siis, kui eesti poisid seda otsustavad. Nüüd oleme käinud nii ,et algab 6.30 ja lõppeb 17.00. 10 tunnised päevad polegi väga hullud, no ja L oleme teinud lühikesed päevad, siis saame teiste töötajatega Gattonisse tagasi, ei pea kella 5-te ootama, millal meie töönarkomaanid koju tahavad minna.
AGa me oleme väga rahul, sest raha on ju vaja. Me oma pikkadel päevadel ikka unistame, et kui nüüd piisavalt raha koos, siis läheme kuhugi ookeani äärde, läheme restoraaani, teeme ennast korda ja siis peole ning päeval pistame varbad vette ja joome külma siidri, nii ilus mõte:)
Kingsey juurest tulime ära täpselt õigel ajal, viimasel ajal oli ta jube närviline, sest väga paljud inimsed on siit ära läinud ja tal pole töölisi vist. Lärmas viimasel päeval uute tüdrukute peale, et nad olid liiga aeglased brokolite korjamises. Siis põllul mõtlesin ,et oi kui tore on, las kisab, mind homme siin enam pole.
Mis veel, nagu ikka meil palju lõbu. Saatsime oma sõpru kenasti siit minema, aga no ilma eesti tüdrukuteta ju ei saa. Kõik tulid nädala pärast korraks tagasi:). Inglise kutt Joey tegi mulle kingituse, karbi sees oli u meeter peale, mille peal olid südamed. No ma ütlen , et niiii nunnu:D.
Peod on siin olnud jälle meeletud. Tähistanud oleme kõike,mis vähegi võimalik. Eile näiteks oli suur rõõmupidu selle üle, et Marguss ostis endale uue telefoni. Koju tulime peale ühte. Nagu Mairul kombeks, siis ta hakkas veel kokkama ja magama läks 3. Mul oli vähe rohkem mõistust ja ma läksin juba pool 2. Täna tööl oli näha, kellel oli raske ja kellel mitte;).
Mis siis veel, aaa nüüd oleme näinud ka vollabisid, need hüppavad pidevalt meie põllul ringi. Ükspäev oleks üks peaaegu Mairule sülle hüpanud. Oli koos pojaga, aga need bäng-bängid on ägedad, nüüd saame vähemalt aru, et oleme kodust vähe kaugemal. Ka mõnda ämblikku oleme juba näinud, aga jube putuka hooaeg pole veel peale hakanud.
Aga olgu, ma nüüd lõpetan, lähen tuttu ära, homme 5.48 äratus.