Thursday, October 14, 2010

No nii, võtan ennast siis kokku ja panen midagi kirja:).
Täna reede ja tööl käidud, korjame jätkuvalt puuvilju. Ilm on meil juba mitu nädalat suht vihmane, aga tööd teeme ikka. Nv vihm pani kraavid üle kallaste ajama, tööjuures on ka üks tee üleujutatud. Nüüd peab seal alati hoo alla võtma kui muulaga sõita. kahjuks on Mairu ka saanud maitse suhu, et see masin on jube tore. Nüüd on meil graafik, millal keegi sõidab:).
Tööl oleme nüüd näinud palju erinevaid putukaid, ka ämblikke, need kohe üldse mulle ie meeldi. Avastasime kastist ämbliku ja kui kasti liigutasin, siis ta teeskes surnut, viskas ennast selili ja ei liigutanud. Korjates oleme ka neid kohanud, jube jube ja Mairul ronis ükspäev ämblik käe peale. Pärast värisesid ta käed päris pikalt:). Ja veel ühel päeval muulaga sõites avastas Mairu ,et tema pea kohal on üks. Siis ta hüppas autost välja, mina tema järel, siis avastasin ,et peaks ikka käsipiduri ka peale panema. Mina vapper ajasin siis selle koletise ära:). Putukastest on veel suured rohutirtsud ja mingid mardikad, aga kui nad ikka kogemata käe, veel hullem pähe, tulevad, siis on ikka kiljatus kärme tulema:). Hetkel rohkem seiklusi putukatega meelde ei tule.
Aga nüüd kõige ägedamast asjast, nimelt käisime ookeani ääres. Ikka Gold Goastil, lained olid suurepärased ja ilm imekena. Pukal (üks paljudest eestlastest:)) oli bodybord kaasas, see on nagu surfilaud, ainult poolik ja sellega sõidetakse kõhuli. Jube vahva asi, kui ma selle olin ära proovinud, siis otsustasin ,et kui puhkus nüüd tuleb , pean ma endale ka selle saama. Puka ütles teisele ,et poleks pidanud seda Gutale andma, nüüd ei saa seda kuidagi tema käest kätte:). Aga ookeanis müttasin u paar tundi, õhtul kodus selgus, et päike oli oma töö teinud. Olin selja tagant ja näost täiesti punane. Õnneks järgmiseks päevaks oli see taandunud ja nahk maha ei tulnud.
Samal nv läksime uuesti sinna, aga tervelt kolm päeva sadas. Niiet ookeanisse ei saanudki, sest tuul oli ka nii tugev, et ujumine oli keeltatud. Aga selle eest shoppasin 5 tundi ja mitte ühtegi kleiti ei saanud:).
Mis siis veel meil juhtunud on... aaa, meid taheti majast välja tõsta:). Nimelt selle pärast , et elektri arve oli liiga suur. Reede,l enne Gold Goastile minekut, tuli omanik ja korjas kokku meie kaks elekrtiradikat. Aga ei öelnud ka ,et neid kasutada ei tohi. Tagasi tulles oli Yo ühe tuppa tagasi tõstnud ja kuivatas riideid, kuna sadas ju. Kui omanik P tuli ja radikat nägi teatas, et meil ei ole vaja renti maksta. Pärast tuli tagasi ja ütles, et L peame välja kolima. Mulle tegi see nii nalja, sest nii ju asju ei aeta, sest mingit selgitust meile ei antud. Otsisime juba uut kodu, kui ta aru sai, et reageeris kõvast üle. Nüüd siis saame jälle elada samas majas. Aga no vürtsi on ju ellu vaja, selleks hetkeks oligi juba nii rahulik ja stabiilne elu olnud:).
Midagi muud meil polegi juhtunud, käime tööl, mis hetkel on põhiline. Kohe varsti on hooaeg läbi ja siis saame reisile. Selle nimel on mõtet hetkel pingutada ja niipalju kui võimalik tööl käia.
Kõik kes ootavad pidevalt uusi lugusid siia, siis ütlen niipalju, et meil on hetkel rahulik:) ja stabiilne elu. Aga kui me midagi uut kogeme, siis annan sellest kindlasti teada;).