Tai

Kui kolm nädalat külm seljataha oli jäänud jõudsime 16 veebruari hommikul Phuketisse. Lennujaamast saime bussi peale ja sõitsime hotelli ära. Kuna öösel olime saanud ainult 2 tundi magada ja olemine ei olnud just kõigeparem, siis sellest päevast me ei suutund väga vaimustuses olla. Pidime tuba ootama kuni kella poole kaheni, tegime enne veel söögid ja siis tuppa magama.

Järgmine päev otsustasime, et võtame seda puhkust väga rahulikult ja läheme kohe randa. See oli rohkem muidugi minu soov, aga peale 2 tundi seal olemast oli juba piisavalt palav olla, et ära minna.

Vesi oli seal muidugi soe ja helesinine, kui Eestist minna, oleks vaimustus kindlasti meeletu, meie oma pika reisimisega oleme lihtsalt ära rikutud ja rand oli lihtsalt ilus.

Aga kuna ma pole Austraalias päikest võtnud, siis need kohad, mis valgust pole näinud, sai ka 2 h ära kõrvetatud. See oli meie esimene ja viimane päikesevõtt sellel reisil.

Ülejäänud aja rentisime rolleri ja käisime iseseisvalt saart avastamas.

Mäeotsas olevat kuulsat budha kuju nägime oma hotelli juurest, kohale jõudsime sinna alles paari päeva pärast. Kuju ise on võimas, marmoriga kaetud ja kõrgus pidi olema 45 m.

Kokku sõitsime 5 või 6 päeva, meie ebaõnneks suutsime kaks korda rolleri rehvi ära lõhkuda, kuid vahetamine kallis lõbu ei olnud ja eelarvesse see suurt auku ei tekitanud.

Kuna saar on puhas turistikas, siis väga ehedat Aasiat me ei näinudki, aga loodusvaated, kus ookenaile näeb, neid oli palju ja ilusaid.

Ühel päeval ringi sõites, avastasime ühe kuulsa templi, mis oli väga rikkalik kogu oma värvi ja nikerduste poolest.

Tutvusime ka kohaliku kaubandusega, aga kuna kõik tundus meeletu vuhvel, siis ei viitsinud väga süveneda sellesse. Ja hirm midagi vaadata oli ka, sest siis oli kohe müüja juures ja pakuti sigaodavat armanit või muud jama.

Aga kõige meeldivam üllatus oli Tai köök, see oli hea, võib öelda lausa väga hea. Meie hotellis oli Thai restoraan, mida me usinalt külastasime. Kaks korda käisime väljas söömas, aga hinna ja maitse vahekord oli kõige parem ikkagi meie hotellis. Saime kahepeale söödud ja joodud u 10 AUS dollari eest.

5+ reis!

Ring ümber Taivani

Kuna uuel aastal on kõik majutuskohad väga kallid, siis alustasime meie oma ringreisi peale seda. Meil oli jäänud veel üheksa päeva tutvuda Taivaniga. Rentisime Yachi sugulaselt auto ja võtsime suuna lõunatippu. Meiega koos tuli veel Aivi (Yachi sugulane, kes ka Austraalias oli), Yachi ja Yachi õetütar (5a). Esmalt mõtlesime küll, et oh õudust, see laps on ju selline jonnipunn, aga lõppkokkuvõttes pidas ta ennast päris viisakalt üleval:).

Esimeses linnas kuhu ööbima jäime tutvusime kohalike vaatamisväärsustega. Vanemaid kui 150 a siin hooneid väga polegi. Käisime mingit kuulsat maja vaatamas ja kindluses ja kuna meie võõrustajad on suured toidusõbrad, siis saime muidugi ka teada, mis selles kohas kõige kuulsam toit on.

Teisiel päeval jõudsime lõunasse, kus olime kaks päeva. Seal oli juba suvi, kraade üle 25 , päike ja soe, lõpuks sai kindad kotti ära panna ja uue kleidi osta. Mulle see koht meeldis:)

Seal käisime ookeani ääres, sest mõtlesime et läheks kohe ujuma. Lõpuks oli ainuke Betty, kes trikoo selga sai.

Õhtul läksime vaatama päikeseloojangut, ütleme siis nii, et see oli väga populaarne turismiobjekt. Mäetipp oli rahvast täis, kindlalt üle paarisaja inimese. Kõik vaatasid kuidas päike ookeanisse kukkus ja minek.

Seal piirkonnas oli ka paik, kust maa seest immitses gaasi välja. Pisike maalapp, kus põlesid lõkked, nagu gaasipliit. Silt küll keelas tulele ligidale minna, söögi tegemise, ilutulestiku ja mida kõike veel, kuid see kedagi ei takistanud, pidev popconi hais ja säraküülad.

Üks vahva ööbimiskoht oli mägedes. Olime kahtleval seisukohal kas jääda või mitte, aga kuna vaade oli ilus, siis võtsime toa. Peale seda läks u 10 min ja vaadet enam ei olnud, kogu mägi oli mattnud uttu. Tegime väikese jalutuskäigu hotelli ümbruses, meile tuli kohalikuks giidiks hotelli omanik. Kuna maad on vähe, siis kõik tühjad kohad oli ära kasutatud. Heki ja kõnnitee ääres oli 20 cm maariba, kus kasvasid kapsad ja herned.

Sellel pildil on meie pisike turismigrupp. Nagu näha, siis vaade on meeletu:)

Edasi suundusime idakaldale, seal oli mägisem ja ilm muutus jälle külmemaks. Ilusaid vaated aga jätkus ka sinna. Kuna meie suured söögiturismi austajad ei ole, siis see paik meeldis meile rohkem, oli lootust, et saab väheke jalutada ja loodust nautida.

Selline vaade meelitas ka kunstnikke vaadet jäädvustama.

Viimane paik oli Taroko rahvuspark, imeilusate vaadetega. Mägede vahel on jõesängid mis sellel hetkel olid tühjad, aga kogu Taivanis on laiad kanalid, mis on mõeldud selleks, kui tuleb tsunami, et veel oleks koht kuhu minna.

Selle paigas tegime ka pisikese jalutuskäigu, mis sildi järgi pidi kestma 40 min, meie saime 20-ga hakkama. Meie võõrustajad kaasa ei tulnud, sest nad lihtsalt ei ole harjunud käima. Kuna vihma oli sadanud, siis nad ei tahnud meidki väga lasta, et ohtlik, aga see rada oli kaljde ääres ja tundus põnev, nii me siis läskime "ohust" hoolimata. Lihtne matkake oli, kahjuks jällegi vihmane ilm.

Taivani võibki kokku võtta sellega, et kõiki ilusaid loodusvaateid segas meil kole ilm, kuid aimu, kui kaunis seal olla võib sai kindlasti.

Sellega meie tutvus Taivaniga lõppeski, 16 hommikul pakkisime asjad ja astusime lennukile, et jõuda meie järgmisse sihtkohta....

Hiina uusaasta

Hiina kalendri järgi on meil nüüd uus aasta, jäneseaasta. Nägime neid rituaale, mis selle puhul tehti Yachi kodus. Neil on kombeks uus aasta pereringis vastu võtta. Nn. aastavahetus oli teine vastu kolmandat, kui kell sai 23. Eelmine päev olid suured ettevalmistused, söögitegemine, koristamine. Õhtul oli jumalatele süüdatud viirukid ja nad käisid oma koduse altari ees kolm korda palvetamas. Maja ette oli kaetud laud, kuhu pannakse kolme sorti liha ja puuvilju, nuudleid (võimalikult pikad, mis siis tähendas pikka elu), alkohooli ja eriti oluline muidugi on riisikook.

Maja ees on ka tünn, kus tehakse lõket. neil on poes müügil jumalatele antav raha, mida nad siis põletavad. Kogu uue aasta pidustustega käib kaasa ka meeletu paugutamine ja ilutulestik. Mida pikem paugutmine, seda parem aasta sellel perel tuleb. Meie pere tegi paugutamise naabritega kahesse. Nagu Yachi ütles, siis sellel ajal ei vaata keegi viltu, kui sa nt hommikul kell 5 paugutama hakkad.

Kui õhtu enne uut aastat oli raha ära põletatud ja jumalatele söök antud, siis korjati see kokku ja võisid ise süüa.

Suurem pereringis istumine toimus 3-da õhtul. Nagu ka meil oli laud süüa täis, kahjuks enamus asju keedetult. Mulle oli aga ema poolt tehtud kana, mis oli kenasti kuiv filee, teistele see õnneks ie meeldinud ja ma sain selle ise ära süüa:).

Pildil: üks paljudest tädidest, ema, isa, täditütar ja tema tütar, Yachi ja mina.

Sellel õhtul läksime edasi Yachi onu juurde, kelle poeg abiellus. Seal mängisime traditsioonilist uueaasta mängu, täringumängu rahale. Algus oli paljutõotav, aga pärast läksime koju siiski tühjade pihkudega.

Uuel aastal on neil komme kinkida lucky money. See pannakse punase ümbriku sisse, tavaliselt kingivad vanemad inimesed noorematele. Saime meiegi, tahtsime omalt poolt ka kinkida, aga kuna me olime külalised, siis ei võetud seda vastu. Oluline on ka see palju seda raha on, mitte summa vaid arv. Head nr on kaks, kuus ja kaheksa. Halb nr, mis tähendab surma on 4, sellega algavat summat ümbrikusse tavaliselt ei panda. Üleüldse kogu uueaasta toimingud ja soovid on seotud rahaga, kui soovitakse head uut aastat (sin jen gui la), tähendab see ,et palju raha järgmiseks aastaks. Et kui on raha, siis on ka õnne:)

Igaljuhul sellel ajal kohalikus peres olla oli põnev, tavaturistina poleks pooltki niipalju teada saanud.

Head jäneseaasta jätku siis!!!

Taivani pulm

Kuna Yachi (meie võõrustaja) sugulasel olid pulmad, siis olime ka meie sinna kutsutud:).

Pruuti ja peigmeest kohtasime esimest korda pulmas. Külalisi oli saja kanti ja peoks oli kinni pandud restoraan. Põhiline mis siin on on söömine, nii ka pulmas. Istusime ümmarguse laua taga ja sõime u 10 erinevat rooga. See võttis aega u paar kolm tundi, siis toodi magustoit, milleks oli jäätis ja igaühele karbi sisse pakitud kook. Sellega pidu lõppes, sest u 5-10 min ja rahvas oli kadunud.

Põhilised pulmarituaalid toimusid enne söömist peigmehe majas. Ootasime pruutpaari maja ees, kui nad saabusid siis pruut pidi üle lävepaku astuma. Sinna oli põlema pandud väike pott ja selle taha savist plaat, milles pruut astus pooleks.

Siis nad läksid oma magamistuppa, mis olivanemate poolt sisustatud uue mööbliga. Nad istusid toolidele millele olid laotatud püksid. See pidi tähendama, et nüüdsest on neil kõik ühine. Siis peigmehe tädi söötis neile riisipalle ja siis söötsid nad vastamisi teineteist.

Siis läksime peokohta, kus ootasime külalisi kaua, pruut pidi tulema alles siis, kui kõik on kohal. Nende tavade kohaselt on pruut hästi häbelik ja ei julge ennetulla, kui kõik kohal. Siis pruut vahetab kom korda kleiti (valge, lilla ja roosa). Kleite laenutatakse, ostmistava ei ole.

Igaljuhul oli huvitav näha kuidas see asi siin käib. Meie olime igaljuhul pruutpaari järgi järgmised kellega pilti taheti teha:).