Tuesday, February 22, 2011

Ring ümber Taivani

Kuna uuel aastal on kõik majutuskohad väga kallid, siis alustasime meie oma ringreisi peale seda. Meil oli jäänud veel üheksa päeva tutvuda Taivaniga. Rentisime Yachi sugulaselt auto ja võtsime suuna lõunatippu. Meiega koos tuli veel Aivi (Yachi sugulane, kes ka Austraalias oli), Yachi ja Yachi õetütar (5a). Esmalt mõtlesime küll, et oh õudust, see laps on ju selline jonnipunn, aga lõppkokkuvõttes pidas ta ennast päris viisakalt üleval:).
Esimeses linnas kuhu ööbima jäime tutvusime kohalike vaatamisväärsustega. Vanemaid kui 150 a siin hooneid väga polegi. Käisime mingit kuulsat maja vaatamas ja kindluses ja kuna meie võõrustajad on suured toidusõbrad, siis saime muidugi ka teada, mis selles kohas kõige kuulsam toit on.
Teisiel päeval jõudsime lõunasse, kus olime kaks päeva. Seal oli juba suvi, kraade üle 25 , päike ja soe, lõpuks sai kindad kotti ära panna ja uue kleidi osta. Mulle see koht meeldis:)
Seal käisime ookeani ääres, sest mõtlesime et läheks kohe ujuma. Lõpuks oli ainuke Betty, kes trikoo selga sai.
Õhtul läksime vaatama päikeseloojangut, ütleme siis nii, et see oli väga populaarne turismiobjekt. Mäetipp oli rahvast täis, kindlalt üle paarisaja inimese. Kõik vaatasid kuidas päike ookeanisse kukkus ja minek.
Seal piirkonnas oli ka paik, kust maa seest immitses gaasi välja. Pisike maalapp, kus põlesid lõkked, nagu gaasipliit. Silt küll keelas tulele ligidale minna, söögi tegemise, ilutulestiku ja mida kõike veel, kuid see kedagi ei takistanud, pidev popconi hais ja säraküülad.

Üks vahva ööbimiskoht oli mägedes. Olime kahtleval seisukohal kas jääda või mitte, aga kuna vaade oli ilus, siis võtsime toa. Peale seda läks u 10 min ja vaadet enam ei olnud, kogu mägi oli mattnud uttu. Tegime väikese jalutuskäigu hotelli ümbruses, meile tuli kohalikuks giidiks hotelli omanik. Kuna maad on vähe, siis kõik tühjad kohad oli ära kasutatud. Heki ja kõnnitee ääres oli 20 cm maariba, kus kasvasid kapsad ja herned.
Sellel pildil on meie pisike turismigrupp. Nagu näha, siis vaade on meeletu:)
Edasi suundusime idakaldale, seal oli mägisem ja ilm muutus jälle külmemaks. Ilusaid vaated aga jätkus ka sinna. Kuna meie suured söögiturismi austajad ei ole, siis see paik meeldis meile rohkem, oli lootust, et saab väheke jalutada ja loodust nautida.
Selline vaade meelitas ka kunstnikke vaadet jäädvustama.

Viimane paik oli Taroko rahvuspark, imeilusate vaadetega. Mägede vahel on jõesängid mis sellel hetkel olid tühjad, aga kogu Taivanis on laiad kanalid, mis on mõeldud selleks, kui tuleb tsunami, et veel oleks koht kuhu minna.
Selle paigas tegime ka pisikese jalutuskäigu, mis sildi järgi pidi kestma 40 min, meie saime 20-ga hakkama. Meie võõrustajad kaasa ei tulnud, sest nad lihtsalt ei ole harjunud käima. Kuna vihma oli sadanud, siis nad ei tahnud meidki väga lasta, et ohtlik, aga see rada oli kaljde ääres ja tundus põnev, nii me siis läskime "ohust" hoolimata. Lihtne matkake oli, kahjuks jällegi vihmane ilm.
Taivani võibki kokku võtta sellega, et kõiki ilusaid loodusvaateid segas meil kole ilm, kuid aimu, kui kaunis seal olla võib sai kindlasti.
Sellega meie tutvus Taivaniga lõppeski, 16 hommikul pakkisime asjad ja astusime lennukile, et jõuda meie järgmisse sihtkohta....


No comments:

Post a Comment