Saturday, December 18, 2010


Aega on läinud palju mööda , aga püüan nüüd meenutada, kus oleme käinud ja mis on vahepeal juhtunud.

Panen kirja kohad, kust läbi sõitsime, midagi huvitavat nägime ja ööbisime. Puhkus siis algas: Fraser Island-Rainbow Beach-Noosa...

Brisbane (2 ööd)-

Kui Noosa 4 päeva luksust otsa sai, siis siirdusime Brisbane´i. Mairu läks Gattonisse sünnipäevale, meie jäime Kontusega suurlinna eluga tutvuma. Kolasime ringi ja käisime kohalike üht populaarseimat mängu Bowls mängimas. See on u samasugune kui petank, aga kuulid on trikiga, üks pool on kergem, niiet peab viskama kaarega. Tore mäng oli, mina võitsin:).


Gold Coast (9 ööd)- Seal liitus meiega ka Yo. Põhilise aja veetsime shopates, aga jõudsime ka surfama ja korra ka linnast välja. Yo puhkuse viimasel päeval käisime pisikeses linnas nimega Nimbin. See paik näeb välja nagu oleks aeg 60-datesse seisma jäänud. Kõik vaateaknad, inimesed, suhtumine ja muu on sellised suvalised ja hipilikud. Lubatud on kanep, mis kogu selle kupatuse just selliseks veidraks vist teebki. Käid mööda tänavat ja sulle pakutakse koogikesi ja suitsukest. Meie ei proovinud, sest mõtlesime ka Kontuse peale, et äkki tal pole väga vahva laksu all naistega Gold Coastile tagasi sõita:). Poodides müükase palju käsitööd ja ka puhast rämpsu, aga võibolla kanepi mõju all, tundubki just nt hello kiti karp kõige õigem ost. Mina ise ostsin sealt ühed kõrvarõngad, mis lihtsalt olid nii ... armsad.
Igaljuhul jättis see koht kustumatu mulje.

Byron Bay-

See linn on surfamiseks ja puhkuse veetmiseks ideaalne koht. Meie käisime tuletorni vaatamas ja Austraalia idapoolseimas punktis. Ööseks jäime sinna lähedale karavanparki ja meiega liitus ka Numps. Kuna „Bäkkpäkkeri“ elus lõputult pappi pole, siis nüüdsest veedame öid telgis, mis iseenesest on täitsa tore. Telgikoht maksab karavanpargis u 22-35 dollarit öö. Oleneb sellest kas võtta vooluga plats või mitte. Karavanpargis on aga see hea, et seal on köök, kus saab külmikus asju hoida ja süüa teha. Teine pluss on muidugi pesemisvõimalused, enamus parkides on ka bassein ja mingi aktiivse ajaveetmise võimalus, kas siis tenniseväljak, minigolf, batuut, võrguplats.

idapoolseim tipp

Arrawarra-Karavanpark, mis on kindlasti minu lemmikute seas. Armas ja puhas koht, kus mängisime oma esimese tennise. Sinna jõudsime piisavalt vara, et sai ka basseinimõnusid nautida.

Järgmine päev möödus sõitmise tähe all ja õhtuks jõudsime Old Bari karavanparki. See paik võrreldes eelmise kohaga oli jama, isegi pliidi ja rösteri kasutamise eest küsiti raha. Mairul oli jälle küpsetamise isu peal, niisiis me ikkagi maksime, aga selle eest sai õnneks hea koogi. Mängisime õhtul veel pokkerit ja siis hommikul asjad kokku ning suurimasse linna ära.


Sydney-

Kui me lõpuks vihmasadude vaheajal otsustasime linna peale minna ja rongist maha saime hakkas jälle sadama. Õnneks selleks ajaks, kui pildistamise aeg kätte jõudis, oli päike jälle väljas. Käisime, nagu õiged turistid kunagi, ooperimaja vaatamas ja sõitsime ferriga (laev, mis on nagu ühistransport) imeilusasse jahisadamasse. Seal oli ka sõjalaevade näitus ja pikk sein, kus olid nimed, kes aastast 1800 lõpp, kuni u. 1960, saanud Austraalia kodanikeks. Leidsime ka mõned eesti nimed.

.

Blue Mountains-

Mairu jäi Numpsiga suurlinna tööd otsima, meie Kontusega aga liikusime edasi (meil veel raha onJ). Me võtsime suuna mägedesse, et ka seda ilu kaeda. Kohale jõudes oli Jaapani turistidest vaateplatvorm umbes, kiikasime ka ära kuulsad Kolm õde ja siis matkarajale. U 2-3 km pikkune rada viis kose ja vana kaevanduseni. Metsas kohtasime poissi kes oli pärit Poolast, tegime pilte ja ronisime treppidel. Igaljuhul järgmisel päeval oli kann suts haige.

Wollongong-Kiama-Ulladulla-Batemanes Bay- ookeani äärsed paigad, kus tegime infopunktides väikeseid peatusi ja uudistasime vaatamisväärsusi. Järjekordne tuletorn, aga selle juures oli kalju, millel oli auk sees. Kui vesi kalju alla koopasse läks, siis õhk, mis koopas üle jäi surus vee sellest august välja ja see siis purskas. Samas linnas oli teine samasugune auk veel, aga pisem. See purskas vett väiksemast august, aga selle eest kõrgemale ja suurema survega. Jälle üks selline asi, mida varem polnud näinud.



Canberra-

on ehitatud kahe suure linna vahele, kuna ei suudetud ära otsustada, kus peaks pealinn ikkagi olema. Linn ise on planeeritud ringikujuliseks, et sõidaks nagu ringiratast. Kuigi seal midagi erilist polnud, siis nüüd on seal käidud. Külastasime parlamendihoonet ja kunstimuuseumi, vahele ka väheke kultuuri.



Jindabyne-Kosciuszko National Park-

Ookeanile vahelduseks on mäed täitsa lahedad. Suur osa metsast on selles piirkonnas mingi aeg põlenud. Osad on hakanud taastuma, osad kohad aga olid täiesti mustad või ära kuivanud, hektarite viisi halle poste püsti. Teed olid kurvilised ja paljudes kohtades kuristiku ääres piirdeid ei olnud.

Me võtsime eesmärgiks valluadata kõrgeim punkt Austraalias, milleks on Kosciuszko mägi 2228m. Asi oli nii lihtsaksd tehtud, et sõitsime suusaliftiga poolde mäkke ja sealt edasi, siis kõndisime, kokku u 15 km. Nüüd olen Austraalias ka kohaliku lume ära katsunud. Üleval mäe otsas sõime kaasavõetud võileivad, tegime pilte ja siis kiirel sammul alla tagasi. Sellel ööl telkisime järve kaldal.

Lumi, saime ka suts jõulumeeleolu tunda!

Sellised vaated olid siis mäkke ronides. Ilusad lauged nõlvad ja nende keskel pisike järveke.

Beechworth-pisike linnake, mis jällegi on aega kinni jäänud, aga seekord sinna 1900 kanti. Jalutasime peatänava lõppu ja tagasi. Käisime armsas pagaripoes ja poovisime ka selle asutuse hõrgutisi. Mulle meeldis see linnake.

Bainsdale (7 ööd)-

Selles linnas elab üks eesti tüdruk Liina. Võtsime karavanpargis koha ja läksime Linnale tööjuurde külla. Ta töötab golfi klubis. Tegime oma esimse mängu, ütleks nii et telekast vaadatuna on ikka palju lihtsam. Meiega mängis kaasa ka golfiklubi omaniku poeg, kes sellel rajal tegi 31 lööki minu 99 vastuJ. Ütleme siis nii, et mina tegin sellel päeval kõige rohkem sporti!


Sinna linna kogunes taaskord suur kamp eestlasi, kokku 7.Kui sealt edasi liikusime siis hommikul käisime ka pisikesel saarel, kus pidi palju koaalasid olema. Nägin ära oma esimese „metsiku“ koaala. Tunduvad sellised nunnud ja uimased loomakesed, kes turistidest ennast väga segada ei lasknud.


Õhtuks leidsime ühe pisikese karavnpargi, et hommikul sõita edasi Willson prom.(2 ööd)-

See on selline poolsaare moodi saar, mis on eriline turismimagnet. Kohale jõudes oli ilus päiksepaisteline päev, käisime ookeani ääres jalutamas ja mängisime pokkerit. Öösel ilmusid välja sellised töntsakad loomad- vombatid. Nad on suuruselt nagu minisead, aga karvased. Inimsetega on nad nii harjunud, et kui talle lampiga tuld näkku lasta, siis see teda ei häirinud.

Järgmisel päeval võtsime ette matkarajad mägedes, kahjuks oli suht sombune ilm, aga ilusaid vaateid sai ikka. Alla tulles saime sahmaka vihma ja ilm keeras väga külmaks ära, kõigest 15 kraadi. Õhtul otsustasime, et kui ilm paremaks ei lähe, siis pakime asjad ja läheme vaatame kas tööd saame. Hommikul oli küll päike, aga mõtlesime, et puhkus on veel pikk ja suts raha oleks juurde vaja. Pakkisime asjad ja sõtsime Melbourni lähedale tööbüroosse. Täitsime lehed ja järgmisest päevast oligi meil töö olemas.

Esimene töönädal on nüüd selja taga ja isegi esimese kolme päeva palga oleme kätte saanud. Esialgu oli jutt, et kilo kirsse, mis korjad maksab 1 dollar, siis tuli kogemata välja, et hoopis 80 senti. Motivtsioon sellel päeval küll langes, aga no kannatasime ära. Kuna me teeme head tööd, siis pandi meid korjama selliseid marju, mille kilo on 1.60, aga konks on selles, et me peame korjama puhtaid kirsse. Tööaeg on kahekordne, aga päev-päevalt läheme õnneks aina kiiremaks.

23 dal olime pool päeva tööl, õhtul pidasime jõule, sest üks eesti tüdruk pidi 24 ära minema. Laual oli eestlaslikult kapsas ja kartul ja kana, isegi kingitusi saime. Oleme ikkagi head lapsed olnud sellel aastal:).

ILUSAID PÜHI!!!!