PUHKUS

Oleme jõudnud nüüd nii kaugele, et töö on tehtud ja aeg on AEG maha võtta.

Algas see kõik sellest, kui me eelmine N tegime oma viimase tööpäeva ja otsa see saigi. Õhtul oli supperwaiseri juures hooaja lõpupidu ja L majaomaniku juures halloween. Kuna väga raha ei raatsinud sellele raisata, siis oli vaja ainult juuksed sassi ajada ja nägingi nõid välja. See oli siis viimane pidu, kus kõik eestlased koos olid. P läksid Marguss ja Numps minema, uutele töömaadele, meie veel pakkisime ja lahkusime E. Nüüdseks oleme siin Austraalias olnud juba 5 kuud, hullumaja kui kiiresti aeg ikka läheb.

Esimene reisipäev 1. nov 2010.

Kuna pakkimisega läks pikalt siis Gattonist saime minema alles peale 12-st. Võtsime suuna Rainbow Beachile, et sealt edasi minna Fraser Islandile. Läksime kahe autoga, sest Ranneril tuli viimasel ööl tunne, et ta tahaks ka kaasa tulla. Olime siis: mina, Mairu, Kontus, Puka (Arvo) ja Ranner. Rainbowle jõudes võtsime karavani, tegime söögi ja oligi kõik.

2 nov.

Hommikul ostsime kämpingu- ja praamipiletid ja kell 12 sõitsime üle. Fraser Island on liiva saar, kus rannas saab sõita siis kui on mõõn.

See on siis meie seltskond esimeses peatuses, et tutvuda kaardiga.

Esimene sihtkoht oli Wabby Lake, pisike järveke keset metsa. Sinna saamiseks pidime läbima liivased teed, kuhu alustuseks me kinni jäime, aga teisel katsel jõudsime edukalt kohale. Auto ära pargitud, kõndisime u 2 km. Ilus liivase kalda ja rohelise veega, tegime supluse ja autosse tagasi.

Järgmine sihtkoht oli saare teine järv, mis võrreldes esimesega oli märgatavalt ilusam. Seal oli helesinine vesi ja selle nimeks McKenzy Lake.

Kuna aga kell oli märkamatult saanud palju, siis pidime laagripaika minema. Metsas oli käpmpingu ala, mis oli taraga piiratud, et dingod sisse ei saaks. Selle eest olid laagripaigas aga opossumid ja hiired, kes kohe mitte midagi ei kartnud ja olid äärmiselt ülbed.

Koht ise oli igati luksuslik, duššide ja wc-dega. Et sooja vett saada oli vaja 1 dollarit ja u 3-4 min. voolas sooja vett. Kuna suurtest emotsioonidest olid kõik väsinud, siis sai varakult telki ära pugeda.

3 nov.

Võtsime otsuse vastu, et sellel päeval võiks kuskil rahulikult lesida kaa, ikkagi ju puhkus. Aga turismiobjekte veel jätkus, niiet kell 10 tegime laagrist vehkat.

Eurongis sõime jäätist ja panime kaardid posti, et no teised ka teaks kui toree ikka puhata on:).

Sealt edasi kihutasime mööda ookeani äärt Eli Creeki juurde. See on jõgi, mis suubub ookeanisse.

Pildilt on näha milliste sõiduvahenditega saarel liigutakse:).

Peale seda veel vaatasime hukkunud laeva ja käisime Indian Headsis. Laev on kaldal olnud 30-datest. Vana ja väsinud, aga turiste meelitab hästi. Indian Heads on kalju, kuhu otsa saab ronida ja vaadet imetleda, imekena...

Uue laagri panime üles seekord ookeani lähedale. Õhtul jalutasime rannas ja nautisime viimast õhtut saarel.

4 nov.

Pakkisime asjad ja jõudsime kella 12-se praamile, selleks korraks oli see pisike tripike otsas.

Võtsime Mairu ja Kontusega karavani, siin samas Rainbow beachil ning saatsime teised uutele jahimaadele. Kuna sellel päeval sadas, siis olime rahulikult, pesime pesu ja kuivatasime riideid.

5 nov.

Täna plaanisime ookeani äärde telkima minna, aga ikka sadas. Pikendasime oma ööbimist ja jäime veel üheks ööks kuiva karavani. Päeval käisime Kontusega Coolola beachil vaatamas, kuhu homme telk püsti panna (leidsime). Sai jälle mööda ranna äärt sõita ja metsas liivastel radadel mütata. Nüüd me siis istume oma vagunis ja räägime elust enesest:). Homme on siis aeg jälle kohvrid pakkida ja edasi liikuda.

Olge siis kannatlikud, küll tulevad uued lood;)