Friday, August 20, 2010

No nii, vahepeal on juhtunud nii palju, et ei teagi kust alustada:)
Alustan siis tänasest. Laupäeval käsime nüüd tööl, brokolit lõikamas, teist päeva, jube töö näppudele. Täna oli tööl väga lõbus, sest me olime vist alles eilsest täitsa purjus:). Irvitasime ja lõikasime, traktorijuht oli samas meeleolus, aga tundus, et ta ongi vähe opakas.
Eile käsime siis peol, Royalis. Seal oli väga palju rahvast. Mul oli kohting inglise kuti Joeyga. Võtsin sõnaraamatud kaasa ja kluppi. Ma pole veel aru saanud , kuis ma temaga suheldud saan, aga nagu ta ise ütles ,et mul pole mõtet põdeda, sest ta saab must aru:). Nii me seal siis suhtlesime, teised tulid ka pärast sinna. mairu leidis uue eesti kuti Mirko. Täna tuleb meile külla, viime ta poiste majja eestlastega tutvuma. Temaga kohtusime esimest korda ühel hommikul bussis, kui ta meie jutu peale ütles, et oo eestlased:). Maailm on ikka väike!
Nädala sees oleme nüüd töötanud ja ikka veini libistanud, no kui tööd pole , siis on mingigi tegevus.
Eelmine nädalavahetus käsime reedel Imperialis ja L Royalis. Kohe korralikult ikka. Reedel liitus meiega ka Marguss, kes suutis ennast väga lõbusaks juua:).
Laupäeval saime tuttavaks paljude uute inimestega. Mina selle inglise kutiga ja Mairu kahe rodeo poisiga. Sai kõvasti tantsu vihutud ja pärast "sattusime" nende rodeokuttide juurde. Saime selga proovida neid riideid, ´millega ratsutatakse. Ühe kuti panime hobuseks ja siis harjutasime ka sõitmist. Päris naljaks oli jälle. Mairu ajas järjekordsel noorel poisil pea sassi:). Nii lõppesid siis meie seiklused selleks nv.
Aga tööst, brokolite korjamine ja lõikamine. Näpud on lõpuks nii valusad ja väsinud. Proovisin igat pidi, isegi parema käega lõikamist, aga see oli ikka liiga ohtlik. Eriti teades veel ennast, et alati juhtub midagi. See töö on hästi märg ka, erit hommikul, siis on jalad kohe märjad ja kõht ka. Aga kummikute ostuni pole veel jõudnud, kuigi neid oleks juba vaja. Aga töö teeglt ise on täitsa ok.
Mida siis veel, aa meil on nüüd uued elanikud. Yo kolis meile ja siis tuli veel üks tüdruk Bali saarelt. Tema nimi on Suyra, ta meiega väga ei suhtle. Esimesel päeval kui ta kolis, siis me olime juba peo meeleolus, sai kohe šoki:). Aga tuleb harjuda, sai õnneks kohe teada, kuhu ta ennast mässinud on.
Ega muud ei oskagi jälle kirjutada, mida kauem me siin oleme, seda harvemaks need jutud jäävad. Kõik tundub juba tuttav:). Aga eks ma ikka püüan!

No comments:

Post a Comment